Paljud inimesed ei tea C-hepatiidi ohust ja nakatumisriskidest. Maailmas on viiruslikku C-hepatiiti nakatunud neli korda rohkem inimesi kui HI-viirusesse.^1,2

Ohustatud on ka meditsiinitöötajad, politseinikud ja päästetöötajad, kes puutuvad kokku verega.

Sul ei pruugi olla riskifaktoreid, aga nakatumine on toimunud. 30%-l C-hepatiidiga inimestest puudub teadaolev nakatumise risk³.

Eestis on C-hepatiidiga nakatunuid 1,5% elanikest (allikas: doonorvere skriining). See on hinnanguliselt 20 000 inimest, kellest enamik ei tea, et nad kannavad viirust.
80%l nakatunutest areneb krooniline C-hepatiit, mida nimetatakse ka vaikseks tapjaks (silent killer), kuna haiguse süvenemine võib põhjustada raskekujulist maksakahjustust tsirroosist kuni maksavähini ja seda sageli ilma eriliste tundemärkideta.

C-hepatiit on tänapäeval edukalt ravitav. C-hepatiiti saab testida lihtsa vereanalüüsi põhjal.

	KUS? C-hepatiidi teste saad teha oma perearsti juures, samuti nakkuskabinettides ja anonüümsetes AIDS nõustamiskabinettides. Kui oled doonor, kontrollitakse sinu tervist vereloovutusel.
	KUIDAS? C-hepatiiti saab testida lihtsa vereanalüüsi põhjal.

 nakkuskabinetid ja anonüümsed AIDS nõustamiskabinetid:

Viited:
1. Global surveillance and control of hepatitis C. Report of a WHO Consultation organized in collaboration with the Viral Hepatitis Prevention Board, Antwerp, Belgium. J Viral Hepat 1999;6(1):35-47.
2. AIDS Epidemic Update 2005: Report from the Joint United Nations Programme on HIV/AIDS and the World Health Organization. Geneva, Switzerland 2005.
3. Trepo C, Pradat P. Hepatitis C virus infection in Western Europe. Journal of Hepatology 1999;31 (Suppl 1):80-3.