B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab.

Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks.  Peiteperiood ehk aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni võib ulatuda isegi kuni poole aastani.

Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus.

Kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist, loetakse haigus krooniliseks.  Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks
 
Krooniline B-hepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist), maksavähki ja maksatalitluse häireid.  Umbes kolmandik kroonilise nakkusega patsientidest põeb keskmist või rasket maksahaigust1.

Viited:
[1] Center for Disease Control and Prevention.  Medical Management of Chronic Hepatitis B and Hepatitis C, September 2002. 

Info põhineb Roche tsentraalsetel materjalidel. Tekstid on üle vaadanud dr Toomas Kariis, gastroenteroloog.
Uuendatud 15. aprillil 2009.